Kui suur on tõenäosus kohata 10milj. elanikuga linna tuubis kedagi oma väikesest eesti tutvusringkonnast? Ma olen selle peale mõelnud observeerides ühte kaasreisijate juhuslikku kohtumist rongil, ning arvestanud tõenäosusvõimaluse suht võimatu olevat. Kuid, kus jääb hätta matemaatika, tuleb appi elu absurdne keerdkäigulisus. Eile jooksin tuubis kokku Paasiga, keda pole näinud oma siiatuleku esimesest nädalast saati, kusjuures ta ei ela selles piirkonnas ning tuubiga sõidab üliharva. Aga kui ei suudeta ise kohtumist kokku leppida, on võimalik tuubis juhuslikult kokku joosta. Ma olin 5min lausa shokis ootamatust trefunksist.
Seetõttu ei üllatanud mind niivõrd ka tänane kohtumine. Tasus mul vaid mõneks ajaks rahapesu töölt ära käia, kui tagasijõudes leidsin kaastöötaja mingi tsekki cashiva tüübiga jändamas – kes lähemal uurimisel selgus eestlane olevat! Piilusin üle Janeti õla tsekipabereid, kus seisis Hr.Kirss ning Lääne-Virumaa. „Kas sa oled eestlane?“ Irooniline, kas pole – kui 99% klientidest on mustad, siis see ainus uksest sisse astuv valge on eestlane! No tglt need eestlased pididki suures osas Lõunas elama…Neegrid ja eestlased – hea kooslus, taaskord orksi dispuudile vihjates.
Mis on pistmist tõenäosusteooriaga kohates kedagi kusagil võimatutel asjaoludel? Või palju suurema tõenäosusega kohtades konstantselt mitte kohates, kuni teatud hetkeni kusagil absurdses hoopis vähemvõimalikus kohas.
märts 29, 2008 kell 10:02 e.l. |
Pärast seda kui kohtusin aastaid hiljem täiesti suvaliselt oma sakslannast Ameerika klassiõega Šveitsis, ei üllata mind enam mingid juhuslikud kokkusaamised
Maailm on lihtsalt fakin’ väike.