Pühapäeval mõtlesin eelseisvaile kahele viimasele praktikanädalale, ilma ainsamagi vaba päevata, ja mul hakkas paha. Vaimselt esialgu. Teisipäeval sõitsin maale, tundes end peale Red Bulli tarbimist tavapäratult eriti värske ja töökana, lõunatasin päikeselaigus maja ees aias ning tundsin esmakordselt üle piiiiika aja suve puudutust. 
Õhtupoolikuks oli Inglise muutlik ilm muidugi jõudnud sajule pöörata ning minu energilisus palavikuliseks haiguseks. Kust see nüüd tuli? Just siis, kui mul on vaja enne lõppu kõik asjad lõpetada! Aga kui ei paista ühtegi vaba hetke, tekivad need justkui iseenesest, nii et olin haiguse tõttu sunnitud end mõneks päevaks tööltki ära küsima. Arvestades mu senist 7päeva nädalas rabamist, tunnen endal selleks kõiki õigusi olevat! Vabades päevades pole haigena muidugi midagi head, aga vähemalt saab üle pika aja magada ning ajuti läheb enesetunne paremakski. Ootan juba pikisilmi oma kojutulekut, njäuuuu!
aprill 17, 2008 kell 9:06 p.l. |
nii see käibki. lainetes. teine pool saab ka hullult hästi ära kasutada. nimelt võid teha nii plaane kui kokkuvõtted. teha lõõgastus harjutusi. maailma allikenergiat tundma õpida ja lakke või seina vaadata nii kaua kui näed midagi huvitavat.
aprill 18, 2008 kell 7:38 e.l. |
arvestade su jooksmist/töötamist/pidutsemist/ja energia jookidega enda üleval hoidmist pole ju ka midagi imestada. nii et puhka, parane, sest kui .ee satud on sul palju inimesi läbi käia