Lubasin omale Londonisse saabudes vastutustundlikult, et esimesel nädalavahetusel välja ei lähe, vaid ravin end lõpuni terveks. Ja üllatuslikult suutsin sellest lubadusest ka kinni pidada. Väljas tõepoolest ei käinud, küll aga tuli ilma selletagi ette rohket suhtlemist, mis mu kurgule küll head ei teinud. Ühel õhtul sai majakaaslasega kaua lobisetud tema Aafrika juurtest ning sealsest elust, teinepäev kohtusin peale tööd Rinxiga, kes just Uusmeremaalt tulnuna sealseist muljeist pakatas. Ja eile, ootasin peale rahapesu Brixtonis bussi, kui mööda jalutas üks eestlane, kellest varemaltki juttu olnud. Jäime teineteise tuttavat nägu silmitsema ja äratundes juttu puhuma, nii et vastsaabunud bussile pealemineku asemel läksin ma hoopis Andy1 ja Andy2-ga. Maailm ja eesti ja eestlaste kogukond Londonis on ikka tõepoolest väike! Varsti liitus meiega ka Iiva ning hängisime ringi mööda Brixtoni väga ebabrixtonilikke pubisid. Ega seegi polnud väljaminemine – mul lihtsalt läks töölt kojujõudmiseks pisut kauem aega. 
Suvi ja suhteliselt uimastav kuumus. Istun oma aias, päikesevarjus. Kuulen kuidas üleaianaabrid toimetavad, karjuvad, oma lapsi kantseldavad ja üritan kirjutada oma esimest klubijuttu. Niimoodi aias tsillides mulle, peab tunnistama, täitsa meeldib töötada! 
Sildid: eestlased, kohtumine, party for living, sick, suvi
Mai 12, 2008 kell 10:11 e.l. |
Mhmh, on jah mõnus värskes õhus sooja ilmaga töötada. Katusel veel parem
Mai 12, 2008 kell 11:16 e.l. |
ele, kas sa olid eile ühel katusel, harju tänaval?:P
Mai 12, 2008 kell 5:53 p.l. |
riina, mis klubijuttu sa kirjutad?
Mai 12, 2008 kell 5:56 p.l. |
tsirkusest
Mai 12, 2008 kell 9:10 p.l. |
eva, kahjuks mitte… see rohkem varasematest mälestustest tulenev soovitus
Mai 16, 2008 kell 5:55 p.l. |
aa. üks neiu oli seal nii sinu moodi. vaatasin ikka kaua aega ja mõtlesin, kuidas sina küll sinna said:D