Bussipeatused ja bussid on mu lemmiktutvumiskohad. Spontaansed jutuajamised võõrastega, keda võib-olla ei näe enam kunagi, kohad, kus võib kokku sattuda kellegaiganes!
Eile peolt tulles hakkasin vestlema ühe sama bussi ootava tüdrukuga, pikk jutuajamine kestis kuni ta peatuseni. Täna töölt kodubussi oodates, oma telefonist parasjagu sõnumeid kustutades, hakkas muga rääkima must poiss Cape Townist, lasi lausa oma bussigi mööda(mina enda oma küll ei lasknud). Mulle meeldib, kui inimesed julgevad sõbralikult ajaveetmiseks omavahel suhelda, ilma purjusolekuta. Mu brasilkudest töökaaslaste paarike olevat ka kunagi bussipeatuses tutvunud. Ja ma ei mõista Londoni eestlaste foorumis püstitatud teema vastukajasid, kus väidetakse, et emakeelt linnapeal kuuldes, ei nähta põhjust veel juttu ajama minekuks. Justkui eesti keelt siin linnapeal liiga palju kuulda oleks ning omi tuttavaid nii rohkelt, et suvaliste rahvuskaaslastega võõrsil tutvuse sobitamine ei huvita.
