Pühapäeval suundusin Camdenisse shoppama. Tuubilt väljudes esimesest ettejuhtuvast putkast midagi uurides ning roosajuukseliselt pungiplikalt nõu küsides hakkas ta järsku minuga eesti keeles rääkima! Lähemal uurimisel selgus meil muidugi ühiseid tuttavaid ka olema, õigupoolest olin ma temast juba kaudselt kuulnud ja Maailm on ikka nii väike! Uus tuttav eestlane jälle juures.
Taas päikesepaiste ja Camden ja ilusad riided ja õhtupoolikul tööle. Seekord sattusid meile pubisse ka mõned eestlased ja küll oli hea ühe naise hämmeldunud nägu vaadata, kui üllatasin neid emakeelse teenindusega! Nemad olid tulnud Põhja-Rootsist, kusagilt polaarpäevade maalt. Sattusime pikalt vestlema ning oma kinga-huvi välja lobisedes selgus ka üks naistest eks-nahakunstnik olevat! Maailmas on ikka nii palju toredaid inimesi, kui oma blokk maha võtta! 
Ekstaas-ekstaas.
Õhtu, mis pidi veelgi põnevamaks minema, lükkus edasi. Las jääda järgmisessegi nädalavahetusse toredaid seiku, eriti kuna selleks ajaks on vanad jäljed kadunud. 
