Eile hommikul lahkusin armsaks saanud Berliinist rongiga Dresdenisse. Sinnajžudes esimese asjana seljakott pakihoidu ja 4x tunnikslinna peale. Vaatasin postkaartidelt, mida tsekkida tasuks ning suundusin linna teise otsa kunstihoovi otsima. Dresdeni vanad tornid on pommitamise tagaj§rjel mustaks t6mbunud, justkui leinates k6iki neid35 000 hukkunud elanikku. Aga uuslinna kunstikvartalis on v§rcvilised hipilikud majad, alternatiivsed kunstigaleriid ja lootus uuele elule. 
Dresden oli igati lahe, ning parema planeerimise korral tahtnuks seal kauemgi aega veeta. Yldse on Saksamaa mulle seekord eriti sympaatne, endalgi tekib kerge imestus…
Kiirustasin jaama rongile, kus selgus, et Tsehhi piiril seisab §ikesetormi t6ttu liiklus ning rong j§eti jaama 3tunniks ootele…
6htul siiski j6udsin Prahasse ning t§na linnas ringi hulkudes on igati armas vanas tuttavas linnas olla. Kuid Praha-ajad on nyydseks l§bi . Linn on pyhap§evaselt pooltyhi ning mul pole 6rna aimugi, mida ma siin veel 2p§eva peale hakkan…Aga kžik on hirmodav ja noh mis siis ikka – tsillbrazill!
